Fágajgasskasasj tiemá JS

Dánna ressursajt gávna, badjásasj tiemáj milta tjuoldeduvvam:

Tiebmá

Demokratijja ja viesátguojmmevuohta

Demokratijja ja viesátguojmmevuohta fágajgasskasasj tiebmá oahppijda vaddá máhtov ja dádjadusáv demokratijjalasj árvoj ja prinsihpaj hárráj vaj máhtti demokratijjalasj prosessajt hábbmit ja dajda sæbrrat. Åhpadibme galggá oahppijda vaddet dádjadusáv gåktu demokratijja ja guovdásj almasjrievtesvuoda dagu moalgedimfriddjavuohta, jienastimriektá ja organisasjåvnnåfriddjavuohta aktij gulluji. Galggi bessat dádjadit demokratijjan li moatte lágásj háme ja vuoge.

Oahppe galggi aj demokratijjalasj institusjåvnåj åvddånimev dádjadit Sámen, ja gåktu sijdda la læhkám ja la ájn akta vuohke ietjas organisieritjit demokratijjalattjat. Dát aj guosská sámij bargguj rijkajgasskasasj iemeálmmukaktisasjbargujn ja rijkajgasskasasj sjiehtadusájn ja konvensjåvnåj merkadusán demokratijjalasj åvddånibmáj. Bargadijn sebrudakfágajn galggi oahppe ájádallat lájttálisát, válldet iesjguhtik perspektijvajt, giehtadallat dágástallamijt ja vuosedit dåjmalasj viesátguojmmevuodav.

.

Sáme giellavahkko fágájg

Sáme giellavahkko galggá sámegielajt vuojnnusij buktet ja åvddån låpptit. Dán rájdo baktu ájggu Learnlab åvdedit ja gaskostit nuortta-, oarjjel- ja julevsáme gielajt ja kultuvrajt.
Sábme

Åhpadime baktu galggi oahppe oadtjot máhtudagáv Sáme guovloj birra, ja ájádallat majt sihtá javllat liehket oassen Sámes ja iesj gullut duon dán elemænntaj mij la tjanádum dasi.
Snilltjamáno 22. biejve

Dát rájddo le terrordáhpádusáj birra ma dáhpáduvvin snilltjamáno 22. b. 2011 ja guoradallá gåktu dá mijá sebrudagáv vájkkudin. Sisadno le hiebaduvvam vaj oahppe galggi vidjurij gasskavuodajt dádjadit.
Teknologijja ja demokratijja

Dán rájdon bessi oahppe ájttsat ja reflektierit mij teknologijja le, gåktu teknologijja l sebrudagáv rievddam ja gåktu teknologijjalasj gávnnusa nubbe nuppe nali tsieggiduvvi. Makkir teknologijjalasj åvddånime li buore midjij, ja makkira ælla sæmmi buore? Gåktu dát vájkkut barggoiellemij ja priváhta iellemij? Rájddo åtsåt gåktu ådåájggásasj teknologijja, sierraláhkáj sosiála medijá, diehtoteknologijja ja hiebadum márnánfievrridibme la alvos hásstalus demokratijjaj.
Doarro nuorttan

Rájddo gåvåt maŋep væráltdoarov nuorttan. Doarro Sállanin gåvåduvvá, ja duodden vil diedo doaros, fáŋŋgaårruha, sirdedibme ja Finnmárko ådåsistsieggim ulmutjij ja sebrudagáj hárráj. Gullap ájnegasj ulmutjij ja sijá vásádusáj birra ja ratjástimij birra iehtjádijt viehkedittjat.

Álmmukvarresvuohta ja bierggim

Tiebmá galggá viehkken dádjadit gåktu iehtjádij siegen doajmmá, aj digitála láhkáj, vájkkut relasjåvnåjda ja gullevasjvuohtaj la aj oassen fága máhtudagás. Tiebmá galggá vájkkudit jut oahppe máhtti buoragit válljit iellemin ja giehtadallat hásstalusájt ma li tjanádum seksualitiehttaj, persåvnålasj ruhtadilláj, gárevselgajda, ålgoduvvamij ja digitála ulmutjahttemij. Tiebmá galggá aj hábbmit dádjadusáv, vieledimev ja gierddisvuodav moattebelakvuohtaj, iehtjádij árvojda ja iellemválljimijda, ja vaddet perspektijvajt dasi mij buorre iellem máhttá liehket. Oahppe galggi máhttet identifisierit suorgijt gånnå ulmusjárvvo ájteduvvá, duola degu ulmusjoasestime ja dálásj ájge oarjjevuoda aktijvuodan, ja vuosedit dåjmajda ma ulmutjij vuododárbojt várajda válldi. Álmmukvarresvuohtaj la viek ájnas ahte sebrudahka dilev láhtjá váj juohkka aktugasj bæssá buoragit válljit ietjas varresvuoda hárráj. Bierggim merkaj buktet dádjadit ja vájkkudit faktåvråjt ma rijbbamij vájkkudi. Tiebmá galggá viehkken váj oahppe oahppi giehtadallat miehtebiekkajt ja vuosstemannamijt giehtadallat, ja persåvnålasj ja praktihkalasj tjuolmajt buoremus láhkáj.

Virus ja gålggedávdda

Dán rájdon oahppap ienebuv mij pandemijja le. Dahkamusáj ja árvvalime baktu oadtju oahppe vejulasjvuodav árvvaladdat majt ietja máhtti dahkat, ja majt máhttep oahppat pandemijjas mij la læhkám.
Rájá Sámen

Rájddo gåvvit man ájnnasa rájá li sáme ja histåvrålasj perspektijvan. Oahppe oahppi dåbddåt sáme histåvråv ja gåktu histåvrrå l udnásj dilev hábbmim. Galggi buktet reflektierit ja ietjasa gehtjadit oassen sáme histåvrås. Ájnas la mihá li ja doarjju sihke ájttegijt ja kultuvrav.
Dássádus, nuppástibme ja rasissma

Rájddo mij tjielggi dássádusáv, nuppástimev ja rasismav. Duodden le Storylabba nuoraj birra gudi válljiji dássádusáv bælostit ja vuosedit mihásvuodajn gudi sij li ja duogátja birra.
Aktan liehket

Tiebmáj «Aktan liehket» gullu rádnastallam, givsedibme, næhttajiermme ja vahágahttem. Oahppe hásstaluvvi gielalattjat, duodden ietjasa ja nuppij dagojs. Sebrudahttem ja identitiehtta li moallánagá ma li guovdátjin dánna. Dáj åhpadimgárvvidusájn la klássaságastallam guovdátjin. Ájnas la edna ájgev giektet oahppij vásstádusájda, vaj bessi imájdallat, ájádallat ja moalgedimijt vijdedit. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.
Rumáj ja seksualitiehtta

Dát la åhpadimgárvvidus mij la seksualitiehta, råhtsatjime ja gárramvuoda birra. Seksualitiehttaj gullu ávvo, åvdåsvásstádus, luohtádus, ulmutjij gasskavuohta nubbe nubbaj ja buorre aktijvuohta ietjas rubmahij. Sæmmi ájge gávnnuji sjievnnjis biele seksualitiehtajn. Åhpadimgárvvidusá gárrama birra li dágástallamgárvvidusá, gånnå vuodo l oahppij åvddådádjadusá ja boastodádjadusá gárevselgajs. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.

Guoddelis åvddånibme

Oahppe galggi bargo tjadá åvddånahttet máhtudagáv guoddelis åvddånimes vaj máhtti válldet vásstediddje válljimusájt ja etalattjat ja diedalattjat birrasa gáktuj dåmadit. Oahppe galggi dádjadit juohkkahattja dåmadimen ja válljimin le merkadus. Tiemán li tjuolma ma gulluji birrasij ja dálkádahkaj, hæjosvuohtaj ja ressursajuohkemij, rijdoj birra, varresvuoda, dássádusá, demografijja ja åhpadusá birra. Máhtudahka aktijvuoda birra luondo ja sebrudagá gaskan, gåktu ulmutja dálkádagáv ja birrasav vájkudi, ja gåktu viessomvidjura, viessomvuohke ja demografijja li aktij tjanádum, le aj oassen dádjadusá åvddånimen. Gåktu luonndo dádjaduvvá ja háldaduvvá Sámen dálla ja åvdepájge, le oassen dássta. Oahppe galggi oahppat aktijvuoda birra guoddelis åvddånime iesjgeŋga åsij gaskan.

Dánna gávna ressursajt majt máhtá adnet gå galga tjadádit guoddelis åvddånime birra.

Guoddelis økonomijja

Dát rájddo l økonomijja birra, mikrodáses makrodássáj. Rájddo álggá lahka aktijvuodajn priváhta- ja familljaøkonomijjajn, åvddål gå perspektijvva vijdeduvvá værrovuogádahkaj, nasjåvnålasjbudsjæhttaj ja álkkádusstáhttaj.
Energijja ja energijjaháme

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán
Nanosvuohta - kultuvrra - árbbedáhpe - fágajgasskasasj lahkanibme

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán
Nanosvuohta - kultuvralasj ja dájdalasj lahkanibme

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán
Guoddelisvuohta - vantsa

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán