Sebrudakfáhka 8.-10. dáse
Dánna ressursajt gávna, badjásasj tiemáj milta tjuoldeduvvam:
Sebrudaklájttális ájádallam ja aktijvuoda
Dán tiemán hárjjidalli oahppe dádjadit aktijvuodajt geografijjalasj, histåvrålasj ja dálásjájge dilij gaskan. Oahppe analysieriji gåktu fábmo ja fámo vidjura li vájkkudam ja vájkkudi iesjguhtik bielijda sebrudagán. Dat merkaj oahppe galggi imájdallat, reflektierit ja árvustallat gåktu máhtto sebrudagá birra sjaddá.
Rájdo:
Dáhta le fáhkagasskasasj oahppam bájkkehiståvrås. Åtsådijn rahtijt ulmutja namán jali ietjá namájt stáda guovdátjin, jali sijddabájken, de oahppe oahppi ietjáláhkáj stáda jali bájke histåvråv. Gávnni, guhtimusj dát ulmusj le, gånnå le sadje, manen le dåbdos, manen le bájke namma návti, ja de ájádalli dan hárráj.
Jahto ja dijda li oassen mijá histåvrås. Da li álu tjanádum luondo ibmahijda ja dáhpáduvvi ájádusájn, vásádusájn, subttsasijn (jahto, subttsasa dålutjis ja båva) ja skihkajn.
Rájddo la værálda iemeálmmugij birra. Væráldav miehtáj le Iemeálmmugijn ållo máhtudahka ja diedo sijá birrasa ja luondo birra. Dat boahtá dassta gå iemeálmmugij iellem le nannusit tjanáduvvam luonnduj, ja nav la læhkám moadda tjuohte jage, buolvas buolvvaj. Oahppe galggi oahppat makkir iemeálmmuga gávnnuji, mij la sierralágásj sijá kultuvran ja galggi ietja válljit makkir iemeálmmuga birra ájggu tjiegŋodit.
Dán rájdon li lába ja dahkamusá gånnå oahppe galggi oahppat holocausta birra. Diedoj ja árvvaladdama tjadá galggi aktisattjat ietjá oahppij ja åhpadiddjijn barggat. Nágin gatjálvisájn ja dahkamusájn li parallella udnásj sebrudahkaj.
Demokratijjadádjadus ja sæbrram
Dán tiemán bessi oahppe dádjadit sieradusájt rijkaj gaskan gå la sáhka stivrrimvuoges ja almasjrievtesvuodaj bærrájgæhttjamis. Oadtju viehkev dádjadit manen rijdo li badjánam ja badjáni. Oahppe galggi oadtjot hárjjánimev gåktu demokratijja doajmmá práksisin vaj máhtti sebrudakhábbmimij sæbrrat. Dán guovdásj elementa sisanov galggá iesjguhtik perspektijvaj vuodon gæhttjat, bájkálasj dáses globála dássáj, ja iemeálmmuk- ja unneplåhkoperspektijvajn, gånnå dættot vássám ájgev, dálásj ájgev ja boahtte ájgev. Dat merkaj oahppe galggi imájdallat, reflektierit ja árvustallat gåktu máhtto identitiehta demokratijjadádjadusá ja sæbrrama birra sjaddá.
Rájdo:
Åhpadimgárvvidus Sábmerájdon le oasse Sebrudakfágas, sámegielan 5.-10. Åhpadime baktu galggi oahppe oadtjot máhtudagáv Sáme guovloj birra, ja ájádallat majt sihtá javllat liehket oassen Sámes ja iesj gullut duon dán elemænntaj mij la tjanádum dasi.
Rájddo gåvvit man ájnnasa rájá li sáme ja histåvrålasj perspektijvan. Oahppe oahppi dåbddåt sáme histåvråv ja gåktu histåvrrå l udnásj dilev hábbmim. Galggi buktet reflektierit ja ietjasa gehtjadit oassen sáme histåvrås. Ájnas la mihá li ja doarjju sihke ájttegijt ja kultuvrav.
Sámij álmmukbiejvve l 6. biejve guovvamánon, ja dát barggo tjalmos histåvråv ja manen mij dáv biejvev ávvudallap. Tjalmostip makkir rahtjamusá sámijn li læhkám rievtesvuodaj gáktuj.
Guoddelis sebrudagá
Dát tiebmá l dan birra gåktu ressursa iesjguhtik sebrudagájn li juogeduvvam. Oahppe hárjjidaláduvvi dádjadit gåktu vássám ja dálásj ájge rievddadusá vájkkudi dasi man guoddelisá iesjguhtik sebrudagá li. Guoddelis åvddånibme sebrudakfágan galggá iesjguhtik perspektijvaj vuodon gæhttjat, bájkálasj dáses globála dássáj, ja iemeálmmuk- ja unneplåhkoperspektijvajn, gånnå dættot vássám ájgev, dálásj ájgev ja boahtte ájgev. Dat merkaj oahppe galggi imájdallat, reflektierit ja árvustallat gåktu máhtto guoddelis sebrudagáj birra sjaddá.
Rájdo:
Dán rájdon lip oahppoplána bajemus oasev adnám vuodon. Almmukvarresvuoda ja bierggima baktu galggi oahppe máhtudagáv oadtjot mij vaddá vejulasjvuodav válljit åvdåsvásstádusáv ietjasij iellemij, ja dádjadit faktåvråjt ma li ájnnasa gåktu galggi bierggit. Dási gulluji gasskavuoda, iellemvuoge, gållådibme ja persåvnnålasj ekonomija.
Dájt bargojt lip Guovddagæjno suohkanin åvddånahttám prosjevtan “Ruohtsaj ja såjij”. Vuodon li fágaj oahppoplána, gånnå iesjguhtik fága tjanáduvvi bargguj mij gullu sáme kultuvrraj. Bargo tjanáduvvi aj badjásasj oassáj ja fágajgasskasasj tiemájda, degu guoddelis åvddånibme, demokratijja ja guojmmeviesátvuohta ja álmmukvarresvuohta ja iellemrijbadibme.
Identitiehttaåvddånibme ja aktijvuohta
Dán tiemán galggi oahppe dádjadit manen ulmutja sihti sebrudahkan viessot, ja gåktu geografijjalasj, histåvrålasj ja dálásj ájge vidjura vájkkudi identitiehta åvddånibmáj. Dási gulluji iesjguhtik perspektijva mij buorre iellem máhttá liehket, ja jut oahppe åvddånahtti sihke histåvrrådiedulasjvuodav ja tjadádime máhtov gå ietjasa åvdep ájge, dálásj ájge ja boahtte ájge baktu dádjadi. Dat merkaj oahppe galggi imájdallat, reflektierit ja árvustallat gåktu máhtto identitiehta åvddånime ja aktisasjvuoda birra sjaddá.
Rájdo:
Ulmme åhpadimijn la åvdedit dádjadusáv báhkuj identitiehtta, gæhttjat gåktu miján li moadda rålla ja gåktu liehket jasska ietjajnat máhttá árvvon liehket. Åhpadibme gasskadásen joarkká intensjåvnåj ma álgaduvvin 1. dáses 4. dássáj, mij guosská sieradusájt ja mij dat merkaj familljan, ráddnavegan ja sebrudagán. Galggi ájádallat makkár gievrrodus moattevuohta l ja dav vieledit.
Tiebmáj «Aktan liehket» gullu rádnastallam, givsedibme, morálalasj dáse, næhttajiermme ja vahágahttem. Lab:a sisano li muhtem juore ja ja gatjálvisa ma maŋenagi gássjelabbo sjaddi. Oahppe hásstaluvvi gielalattjat, duodden ietjasij ja nuppij dagojs. Sebrudahttem ja identitiehtta li guovdásjmoallánagá. Rájdduj gulluji moadda lab:a ma vijdedi nubbe nuppev, valla máhtti aj ájnegattjat aneduvvat. Åhpadibmáj la klássaságastallam buorre vædtsak. Åhpadibme doajmmá buoragit vædtsagin gå klássabirásav ja oahppij árkkabiejvev galggá tjalmostit. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.
Rájdduj «Rumáj ja seksualitiehtta» gulluji seksualitiehtta ja gárram. Moadda åhpadimgárvvidusájn tjuovvu gatjálvisá man birra máhttá liehket gássjel ájádallat. Åhpadiddje bierri dahkat jasskis rámmav tijmajda ja dibddet oahppij vásstádusájt liehket vuodon gå galggabihtit tjiegŋodit. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.
