Sámegiella vuostasjgiellan

Dánna ressursajt gávna, badjásasj tiemáj milta tjuoldeduvvam

Tiemá:

Åhpa buorre vuogij milta – oahppamstrategijja ja lájttális låhkåm

Grammatihkka

Grammatihkka l juogeduvvam gålmå rájdduj, nav gåk 5.-7. jahkedáse resursa. Girje álggi oahpásmahttemijn iesjgeŋga suorgijda, ja dan maŋŋela li hárjjidallamdahkamusá. Muhtem suorgijn li 1. oasse, 2. oasse ja 3. oasse, luondulasj åvddånime milta.

Grammatihkka: Báhkoklássa

Barga báhkoklássaj
Grammatihkka: Gárgadisoahppa

Oahpásmahttem gárgadisoahppaj.
Grammatihkka: Giellaoahppa

Dán rájdon barggi oahppe tjállemmerkaj, duollatjállemijn, báhkodahkamijn, vájkkudusáj hárráj ietjá gielajs ja maŋemussaj buohtastahtti sáme gielajt.

Åhpa buorre vuogij milta – oahppamstrategijja ja lájttális låhkåm

Åhpa buorre vuogij milta-mærkkaj gulluji guokta rájdo ma galggi nannit oahppij oahppam- ja låhkåmtjehpudagájt ja lájttális ájádallamav. Oahppe oahppi plánit ietjasa oahppamav, ájnas diedojt viedtjat, gáldojt árvustallat ja dádjadit gåktu giella ulmutjijt vájkkut. Ulmme l dahkat oahppijt diedulattjan buoremus oahppamvuogij hárráj ja åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov tevstaj hárráj.

Åhpa buorre vuogij milta! – Oahppamstrategijja

Åhpa gåktu oahppat. Jus galga sjaddat tjiehpes låhkke, oahppat gåktu iesjguhtik tevstaj navigerit ja sjaddat diedulasj tjálle, de la ájnas oahppijda åmastit diedulasjvuodav hiebalgis oahppamstrategijjajda.
Lájttális låhkåm – retorihkka

Dánna li åhpadimgárvvidusá ja dahkamusá gånnå oahppe galggi árvvaladdat ja guoradallat moattelágásj bielijt lájttális låhkåmin, retorihka birra ja retorihkalasj vájkkudimnævoj birra. Oahppe máhtti gárvedit sebrudahkaj sæbrrat gå oadtju guoradallat ja lájttálisát lahkanaddat giellaj ja tevstajda. Gå oahppe hárjjidalli gåktu dåbddåt retorihkalasj vájkkudimnævojt moatten aktijvuodan, de oadtju stuoráp máhttelisvuodav dádjadit gåktu dá vájkkudimnævo dåjmalattjat aneduvvi, duola degu politihkan, rekláman ja mediján. Oahppe oadtju ræjdov navigeritjit diedoj tjadá majt bæjválattjat iesjguhtik hámen galggi giehtadallat.

Doahppi sjáŋŋarav

Doahppi sjáŋŋarav-mærkkaj gulluji moadda rájdo gånnå oahppe måttijda sjáŋŋarijda oahpásmuvvi sierra tevstaj baktu ma ulmmejuohkusij hiehpi. Oahppe bessi tjiegŋodit tækstaj ja dárkkelit dajna barggat, vájku l dålusj subtsas jali romádnaoasse. Gájkka tevstajda li sierra dahkamusgirje.

Doahppi sjáŋŋarav-namma vuoset dasi jut oahppe e dåssju galga oahppat diedojt duoj dáj sjáŋŋarij birra, valla dåbdijdit dajda nav buoragit vaj máhtti dåjmalattjat ávkkit dajt ietjasa bargojn. Ulmme l oahppe galggi sjáŋŋarij merkajt, giellaanov ja åvddånbuktemvuogijt viehka buoragit dåbddåt.

Rájdujn bessi oahppe dáj sjáŋŋarij barggat:
novælla, persåvnålasj essay, biejvvegirjje, bloagga, dålusj subttsasa ja båva, romádna, ássjeprosa, oahpásmahttem sámij tjállijda, lyrihkka, ja oavdos girjálasjvuohta.

Doahppi sjáŋŋarav: Sáme girjálasjvuohta histåvrå tjadá

Lågå ja åhpa sáme girjjetjállij birra ja sáme girjálasjvuoda histåvråv ájgij tjadá.
Doahppi sjáŋŋarav: Romádna – Biejvvelåddevájmmo

Tjiegŋoda romádna-sjáŋŋarij. Rájdon le oahpásmahttemlábba aktan låhkåmgirjijn ja gålmåjn dahkamusgirjijn.
Doahppi sjáŋŋarav: Romádna - Avta gájbbádusá duogen

Tjiegŋoda romádna-sjáŋŋarij. Rájdon la låhkåmgirjje aktan gålmåjn dahkamusgirjijn.
Doahppi sjáŋŋarav: Girjálasjvuohta – Hamsun

Dát rájddo l Knut Hamsuna girjálasjvuoda birra, suv badjelgæhttjam sámijs, ja suv histåvrålasj aktijvuoda birra. Oahppe galggi árvvaladdat tiemájt degu luonndo, ideologijja ja diedalasj rasisma birra. Sæmmi båttå vuorrástuhteduvvá Hamsun-guovdátja roalla gå galggi gaskostit moattebelak árbev, tjalmostahttemijn gåktu balanserit gaskostimev Hamsuna dájdas ja suv gássjelis bielijt. Dagástallamij baktu dá tjanáduvvi gatjálvisájda dættojn imájdallamij ja lájttális ájádallamij.
Doahppi sjáŋŋarav: Lyrihkka

Dán rájdon galggi oahppe lyrihkkasjáŋŋarijn hárjjidallat. Låhkåt ja analyserit divtajt, vuostak juohkusin, ja de aktu.
Doahppi sjáŋŋarav: Sáme subttsasa ja båva

Dán rájdon li duon dán oahppamresursa dålusj subttsasij ja båvaj birra. Rájdon li moadda oahppambálggá. Oahppe oahppi dålusj subttsasij, båvaj ja ilmenieraj birra Oahpásmahttem-Colaban. Oahppe galggi gåvådit, tjuorggat ja tjállet guhtik ilmeniera birra mav válljiji. Dahkamusá ja tjállemmála juogeduvvi oahpásmahttem-Colaban. Oahppe máhtti låhkåt rájdo båvajt. Prosjækta: Subtsastalle. Oahppe viehkedi subttsasijt bisodit. Prosjæktaj la sierra Colab ja Storylab.
Doahppi sjáŋŋarav: Ássjeprosa- Læstadius ja læstadianissma

Dán rájdon galggi oahppe oahpásmuvvat læstadianisma vuododiddjijn, Lars Levi Læstadius. Rájdon la akta colab (álggo) ja guokta storyláppa (tæksta- ja dahkamusgirjje).
Doahppi sjáŋŋarav: Artihkal – Oajvveskuvrerievvára

Tjiegŋoda NRK-artihkkalij. Rájdon la oahpásmahttemlábba aktan låhkåmgirjijn ja gålmåjn dahkamusgirjijn.
Doahppi sjáŋŋarav: Novælla - Hublorásse ja Ruvsso

Tjiegŋoda novællaj. Rájdon la oahpásmahttemlábba aktan låhkåmgirjijn ja gålmåjn dahkamusgirjijn.
Doahppi sjáŋŋarav: Persåvnålasj essay - Ijáv sjuohpanijn giddit

Tjiegŋoda essay-sjáŋŋarij. Rájdon le oahpásmahttemlábba aktan låhkåmgirjijn ja gålmåjn dahkamusgirjijn.
Doahppi sjáŋŋarav: Biejvvegirjje/bloagga -Giergge fierván

Tjiegŋoda biejvvegirjjesjáŋŋarij. Rájdon la álggo-lábba gånnå låhkåmgirjje ja gålmmå dahkamusgirje juogeduvvi.
Doahppi sjáŋŋarav: Geldulasj girjálasjvuohta

Dánna gávna oahppamnævojt ma bukti åvddån ja guoradalli iesjgeŋgalágásj sjáŋŋarijt, gånnå aneduvvi duot dát vuohke ájádallamij ja aktisasjbargguj. Gávnnuji moattelágásj tjálalasj ja njálmálasj dahkamusá tjanádum láppajda.