Ráiddus leat ovdanbuktimat ja bargobihtát iešguđet sámegielaid birra ja Sámedikki julev-, davvi- ja julevsámegiela sátnegirjjáš.
Davvisámegiella
Sámegiella 3 fága galgá leat mielde ohppiid dahkamin sámegielagin.Fága lea giellafága ja guovddáš fága gulahallamii, kulturipmárdussii, oahppahábmemii ja identitehtaovddideapmái. Fága sámegiella 3 vuođđun galget leat sámi árvvut, sámi kultuvra ja árbediehtu. Fága galgá buktit ipmárdusa sámi albmanahttinvugiide ja muitalanárbevieruide, sámi girjjálašvuhtii ja gielalaš girjáivuhtii. Gielalaš ja dáiddalaš albmanahttinvuogit ja suokkardeaddji ja kreatiivvalaš oahppandoaimmat galget ohppiide addit vejolašvuođa ovddidit beroštumi, dutkanhálu ja hutkanmovtta. Sámegiella nubbingiellan, sámegiella 3 galgá leat mielde dahkamin ohppiid oadjebas giellageavaheaddjin, geat máhttet iežaset sámegielmáhtuin jurddašit, hábmet oaiviliid, gulahallat ja oktavuođaid čatnat earáide
Oahppit galget šaddat oadjebas giellageavaheaddjit mat hálddašit iešguđetlágán gulahallanvugiid.
Oahppit galget beassat vásihit ahte sámegiela mahttin lea resursan sihke skuvllas ja servodagas.
Buot ráiddut sáhttet heivehuvvot oahppi dássái. Dárogielat teaksta sáhttá lonuhuvvot sámegielat teavsttain. Ja buot teavsttat sáhttet rievdaduvvot. Buot sáhttá čálihit PDFan.
Fága progrešuvnna ektui lea heivvolaš čuovvut váldofáttáid numo leat ovdanbuktojuvvon.
Sámástit
Oahppit galget juo álggu rájes beassat iluin sámástit. Sii galget beassat njálmmálaččat albmanahttit ja geahččaladdat iešguđetlágan oktavuođain.
Sii galget lohkama bokte oahppat ja ovddidit lohkanmovtta. Teavsttat galget leat čadnojuvvon ohppiid dálááigái, ja dálááiggi ja vássánáiggi sámi kultuvrii ja muitalanárbevirrui. Sii galget teavsttaid čállit mat gulahallet.
Ráiddus leat ovdanbuktimat ja bargobihtát iešguđet sámegielaid birra ja Sámedikki julev-, davvi- ja julevsámegiela sátnegirjjáš.
Oahppit galget juo álggu rájes beassat iluin sámástit. Sii galget beassat njálmmálaččat albmanahttit ja geahččaladdat iešguđetlágan oktavuođain.
Gulahallanráidu addá ohppiide vuđolaš sátne- ja doabaipmárdusa. Deháleamos sánit ja doahpagat geardduhuvvojit iešguđetlágan bargobihtáid bokte olles oahppodahkosis. Ráiddus besset oahppit bargat fáttáiguin iešguđet ládje.
«Elevene skal snakke sammen og fortelle om opplevelser, hendelser og planer. «Ságastallan er et undervisningsopplegg som brukes i starten av undervisningen for å snakke om elevenes hverdag og interesser. Elevene lærer ord, begreper og setningsstrukturer i samisk.
Ráidu sisttisdoallá earret eará teavsttaid árgabeai`eallimis, bearašeallimis, hárjehallamis, asttoáiggis ja eará beroštumiin. Juohke fáddái gávdno maid Storylab mas leat bargobihtát (seamma namas).
Ráiddus leat máŋga álkes lohkangirjjáža doarjjasániiguin. Fáttát leat váldon árgabeaivvis ja sámi árbevierus.
Resurssat vuđolaš giellaoahpaheapmái gos njálmmálaš gulahallan, ovttastallan ja máŋggabealálaš oahpahus deattuhuvvo.
Resurssat vuđolaš giellaoahpaheapmái gos njálmmálaš gulahallan, ovttastallan ja máŋggabealálaš oahpahus deattuhuvvo.
Dán ráiddus besset oahppit hárjehallat sániid ja doahpagiid mat gusket sin skuvlabeaivái ja árgabeaivái.
Ráiddus leat muhtun fidnofágaid sámi bargogirjjit, sihke huksejeaddji, guolásteaddji ja mánáid- ja nuoraidbargi, dearvvašvuođafágabargi, biilamekanihkkár ja journalista jna. Ulbmilin lea addit ohppiide eanet dieđuid go galget válljet fidnogeainnu, makkár vejolašvuođaid dat addá, ja mo dan sáhttet ovttastahttit iežaset beroštumiiguin ja boahtteáiggi nieguiguin. Ráidu lea jurddašuvvon erenoamážit joatkkaskuvlaohppiide geat háliidit válljet fidnogeainnu, seammás go áimmahuššet sámegiela ja atnet árvvus sámi kultuvrra.
Dán ráiddus besset oahppit hárjehallat sániid ja doahpagiid mat gusket sin skuvlabeaivái ja árgabeaivái. Dasa lassin ohppet maiddái sániid gávppi,mállásiid, ásodaga, johtolaga ja astoáigge birra.
Dát ráidu sisttisdoallá oahppodahkosiid árbevirolaš sámi ealáhusaid birra, numo boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi, ja maid sámi árbevirolaš borramuša birra.
Dát ráidu lea čadnon sámi árvvuide, sámi kultuvrii ja árbevirolaš máhttui. Ráidu galgá addit ipmárdusa sámi albmanahttinvugiide ja ovddidit gullevašvuođa Sápmái ja eamiálbmotoktavuođaide.
Ráidu lea ráhkaduvvon vai oahpaheaddji sáhttá ovtas ohppiiguin smiehttat sámi árvvuid, kultuvrra ja árbevieruid ektui.
Oahpahusboddu govvida iešguđet beliid dáruiduhttimis, numo nálledutkama, skuvlavázzima ja nuorravuođa áiggi. Viidáset čujuha daidda olbmuide geat árrat čuožžiledje vearrivuođa vuostá maid sápmelaččat vásihedje. Dat bealli čadno ohppiid iežaset eallima čuolmmaide.
Dáid doaimmaid bokte galget oahppit hukset gelbbolašvuođa Sámi birra ja reflekteret maid mearkkaša leat oassin Sámis. Ja dasto reflekteret iežaset gullevašvuođa elementtaide maid leat čadnon dán guvlui.
Ráidu lea ráhkaduvvon vai oahpaheaddji sáhttá ovtas ohppiiguin smiehttat sámi árvvuid, kultuvrra ja árbevieruid ektui.
Ráidu giellaovddidandoaimmaiguin lohkama, čállima, šáŋŋeriid ja njálmmálaš muitalanárbevieru birra.
Dán ráiddus beasat hárjehallat iešguđet osiid giellaoahpas
Buot ráiddut sáhttet heivehuvvot oahppi dássái. Dárogielat teaksta sáhttá lonuhuvvot sámegielat teavsttain. Ja buot teavsttat sáhttet rievdaduvvot
Dán ráiddus beasat hárjehallat iešguđet osiid giellaoahpas.
