Fágajgasskasasj tiemá 5.-7. dáse

Demokratijja ja viesátguojmmevuohta

Demokratijja ja viesátguojmmevuohta fágajgasskasasj tiebmá oahppijda vaddá máhtov ja dádjadusáv demokratijjalasj árvoj ja prinsihpaj hárráj vaj máhtti demokratijjalasj prosessajt hábbmit ja dajda sæbrrat. Åhpadibme galggá oahppijda vaddet dádjadusáv gåktu demokratijja ja guovdásj almasjrievtesvuoda dagu moalgedimfriddjavuohta, jienastimriektá ja organisasjåvnnåfriddjavuohta aktij gulluji. Galggi bessat dádjadit demokratijjan li moatte lágásj háme ja vuoge.

Oahppe galggi aj demokratijjalasj institusjåvnåj åvddånimev dádjadit Sámen, ja gåktu sijdda la læhkám ja la ájn akta vuohke ietjas organisieritjit demokratijjalattjat. Dát aj guosská sámij bargguj rijkajgasskasasj iemeálmmukaktisasjbargujn ja rijkajgasskasasj sjiehtadusájn ja konvensjåvnåj merkadusán demokratijjalasj åvddånibmáj. Bargadijn sebrudakfágajn galggi oahppe ájádallat lájttálisát, válldet iesjguhtik perspektijvajt, giehtadallat dágástallamijt ja vuosedit dåjmalasj viesátguojmmevuodav.

Sábme

Åhpadimgárvvidus Sábmerájdon le oasse Sebrudakfágas, sámegielan 5.-10. Åhpadime baktu galggi oahppe oadtjot máhtudagáv Sáme guovloj birra, ja ájádallat majt sihtá javllat liehket oassen Sámes ja iesj gullut duon dán elemænntaj mij la tjanádum dasi.

Klássalanján

Dánna gávna labajt ja dahkamusájt majt máhttá skåvllåjage álgon adnet ja aj skåvllåjagev miehtáj. Vuostasj lában oadtju oahppe máhttelisvuodav subtsastit gåktu giesse l læhkám ja juogadit sijá sávadusájt boahtte skåvllåjage hárráj. Dát labba doajmmá buoragit oassálasstemij ja suohtas «icebreaker» álgon ådå skåvllåjages. Dahkamuslaban bessi oahppe divtajt ja subttsasijt tjállet ja sárggot. Maŋemus laban li klássanjuolgadusá guovdátjin. Labba la hiebadum mánájskåvllåoahppijda, valla huoman máhtti oahppe alep dáses aj dáv tjadádit.

Sáme giellavahkko fágájg

Sáme giellavahkko galggá sámegielajt vuojnnusij buktet ja åvddån låpptit. Dán rájdo baktu ájggu Learnlab åvdedit ja gaskostit nuortta-, oarjjel- ja julevsáme gielajt ja kultuvrajt.

Álmmukvarresvuohta ja bierggim

Tiebmá galggá viehkken dádjadit gåktu iehtjádij siegen doajmmá, aj digitála láhkáj, vájkkut relasjåvnåjda ja gullevasjvuohtaj la aj oassen fága máhtudagás. Tiebmá galggá vájkkudit jut oahppe máhtti buoragit válljit iellemin ja giehtadallat hásstalusájt ma li tjanádum seksualitiehttaj, persåvnålasj ruhtadilláj, gárevselgajda, ålgoduvvamij ja digitála ulmutjahttemij. Tiebmá galggá aj hábbmit dádjadusáv, vieledimev ja gierddisvuodav moattebelakvuohtaj, iehtjádij árvojda ja iellemválljimijda, ja vaddet perspektijvajt dasi mij buorre iellem máhttá liehket. Oahppe galggi máhttet identifisierit suorgijt gånnå ulmusjárvvo ájteduvvá, duola degu ulmusjoasestime ja dálásj ájge oarjjevuoda aktijvuodan, ja vuosedit dåjmajda ma ulmutjij vuododárbojt várajda válldi. Álmmukvarresvuohtaj la viek ájnas ahte sebrudahka dilev láhtjá váj juohkka aktugasj bæssá buoragit válljit ietjas varresvuoda hárráj. Bierggim merkaj buktet dádjadit ja vájkkudit faktåvråjt ma rijbbamij vájkkudi. Tiebmá galggá viehkken váj oahppe oahppi giehtadallat miehtebiekkajt ja vuosstemannamijt giehtadallat, ja persåvnålasj ja praktihkalasj tjuolmajt buoremus láhkáj.

Basádisbåddå Learnlabbajn

Dát la basádislabba juohkka skåvllåbæjvváj javllamánon. Juohkka biejve gávna udnásj basádisrijmov, udnásj imájdallamtiemáv ja duodden aj oajvvadusájt basádisdåjmajda. Gávna duola degu javllalávllagijt, filmatjijt, árvvalimdahkamusájt ja sjuggelis dåjmajt. Degu ietjá labbajn máhtá sirddet ja vuorodit lávkijt åhpadime hiebadibmáj ja dijá basádisbåddåj.

Moattebelakvuohta Vuonan

Dát labba guoradallá moallánagájt duola degu moattebelakvuohta, unneplåhko, avtaárvvusasjvuohta, dássádus ja demokratijja aktan juohkusij ma moattebelakvuodav Vuonan åvdåsti.

Viessomdille – Báhtaribme

Árvvalime ja ságastallama baktu galggi oahppe barggat vaj oadtju buorep dádjadusáv báhtarime gáktuj. Dán rájdon li vihtta labba ma aktan gulluji, huoman máhttá juohkka ájnna labba sierra tjadáduvvat.

Ræjdo fágajgasskasasj bargguj

Dán rájdon li iesjgeŋga ræjdo ja mála tjiegŋalap oahppamij fágajgasskasasj bargo baktu.

Jahto ja dijda

Jahto ja dijda li oassen mijá histåvrås. Da li álu tjanádum luondo ibmahijda ja dáhpáduvvi ájádusájn, vásádusájn, subttsasijn (jahto, subttsasa dålutjis ja båva) ja skihkajn.

Aktan liehket

Tiebmáj «Aktan liehket» gullu rádnastallam, givsedibme, morálalasj dáse, næhttajiermme ja vahágahttem. Lab:a sisano li muhtem juore ja ja gatjálvisa ma maŋenagi gássjelabbo sjaddi. Oahppe hásstaluvvi gielalattjat, duodden ietjasij ja nuppij dagojs. Sebrudahttem ja identitiehtta li guovdásjmoallánagá. Rájdduj gulluji moadda lab:a ma vijdedi nubbe nuppev, valla máhtti aj ájnegattjat aneduvvat. Åhpadibmáj la klássaságastallam buorre vædtsak. Åhpadibme doajmmá buoragit vædtsagin gå klássabirásav ja oahppij árkkabiejvev galggá tjalmostit. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.

Rumáj ja seksualitiehtta

Rumáj ja seksualitiehtta 5. dáses 7. dássáj la seksualitiehta, råhtsatjime ja gárrama birra. Åhpadibme seksualitiehtas galggá gárvedit mánájt ja nuorajt iejvvitjit duov dáv sosiála ja seksuála vidjurav buorre láhkáj. Ájnas la åhpadibme jasskavuodav dahká. Jasskavuohta l dárbulasj gå nuora galggi gullat soapptsomav, åvddånahttet jasskis identitiehtav, buorre seksuállaiellemav ja hieredittjat givsedimev, badjelgæhttjamav ja illastimev. Sæmmi ájge gávnnuji aj sjievnnjis biele seksualitiehtajn. Hæjos ávkástallam, råhtsatjibme, seksuálla bijtástibme ja givsedibme li buojkulvisá dasi. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.

Guoddelis åvddånibme

Oahppe galggi bargo tjadá åvddånahttet máhtudagáv guoddelis åvddånimes vaj máhtti válldet vásstediddje válljimusájt ja etalattjat ja diedalattjat birrasa gáktuj dåmadit. Oahppe galggi dádjadit juohkkahattja dåmadimen ja válljimin le merkadus. Tiemán li tjuolma ma gulluji birrasij ja dálkádahkaj, hæjosvuohtaj ja ressursajuohkemij, rijdoj birra, varresvuoda, dássádusá, demografijja ja åhpadusá birra. Máhtudahka aktijvuoda birra luondo ja sebrudagá gaskan, gåktu ulmutja dálkádagáv ja birrasav vájkudi, ja gåktu viessomvidjura, viessomvuohke ja demografijja li aktij tjanádum, le aj oassen dádjadusá åvddånimen. Gåktu luonndo dádjaduvvá ja háldaduvvá Sámen dálla ja åvdepájge, le oassen dássta. Oahppe galggi oahppat aktijvuoda birra guoddelis åvddånime iesjgeŋga åsij gaskan.

Dánna gávna ressursajt majt máhtá adnet gå galga tjadádit guoddelis åvddånime birra.

Siida - dalloj ja dálla

Mij la sijdda ja gåktu l moallánahka ájgij tjadá rievddam. Oahppe galggi bargadattijn oahppat terminologijjav mij gullu sijdda moallánahkaj, ja gulluvasj histåvrråj.

Biologijjalasj valljudahka

Dán ressursa ulmme l åvddånahttet oahppij dádjadusáv juhtusa li iesjgeŋgalágátja ja máhtti klassifiseriduvvat. De la ájnas dåbddåt moallánagájt nálle, juhtusa tjavelkdávtij, juhtusa tjavelkdávtij dagi, ja duodden aj moallánahka iellemjålådibme. Ájnas la moallánagájt dåbddåt gå galga tjiegŋalap dádjadusáv åmastit maŋep dásijn. Dádjadus dan gáktuj mij biologijjalasj valljudahka le, ja majt mij hæhttup dahkat gå galggap bisodit valljudagáv.

Guoddelis åvddånibme – juojgga

Rájddo juojga, juojga histåvrå ja udnásj vidjurij birra. Oahppe oadtju guhtik juojggamgirjátjav gånnå vehi juojggama birra oahppi.

Nanosvuohta - kultuvrra - árbbedáhpe - fágajgasskasasj lahkanibme

Sáme kultuvrra ja árbbedáhpe – fágajgasskasasj lahkanibme

Nanosvuohta - luondo valljudahka

Rájddo tjalmos iesjguhtik guoddelis sáme lahkanimvuogijda luondo ávkkimin.

Ællosujtto - kultuvrra – guoddelisvuohta

Rájddo ællosujto birra ja árbbedábe elujn gárden – gåktu gárddot ja gåktu dat doajmmá.