Dánna ressursajt gávna, badjásasj tiemáj milta tjuoldeduvvam:
Demokratijja ja viesátguojmmevuohta fágajgasskasasj tiebmá oahppijda vaddá máhtov ja dádjadusáv demokratijjalasj árvoj ja prinsihpaj hárráj vaj máhtti demokratijjalasj prosessajt hábbmit ja dajda sæbrrat. Åhpadibme galggá oahppijda vaddet dádjadusáv gåktu demokratijja ja guovdásj almasjrievtesvuoda dagu moalgedimfriddjavuohta, jienastimriektá ja organisasjåvnnåfriddjavuohta aktij gulluji. Galggi bessat dádjadit demokratijjan li moatte lágásj háme ja vuoge.
Oahppe galggi aj demokratijjalasj institusjåvnåj åvddånimev dádjadit Sámen, ja gåktu sijdda la læhkám ja la ájn akta vuohke ietjas organisieritjit demokratijjalattjat. Dát aj guosská sámij bargguj rijkajgasskasasj iemeálmmukaktisasjbargujn ja rijkajgasskasasj sjiehtadusájn ja konvensjåvnåj merkadusán demokratijjalasj åvddånibmáj. Bargadijn sebrudakfágajn galggi oahppe ájádallat lájttálisát, válldet iesjguhtik perspektijvajt, giehtadallat dágástallamijt ja vuosedit dåjmalasj viesátguojmmevuodav.
.
Dáj ressursaj baktu oahpásmuvvi oahppe mánájkonvensjåvnåjn ja mánáj rievtesvuodaj birra oavdduhim lahkanimijn. Lahkanibme ássjáj la juoga majt oahppe dåbddi ietjas iellemin ja duohtavuodan ja danen máhttá tjiekŋalappo dádjaduvvat, duola degu árvvo liehket sierralágásj ulmusj ja vuorodit dav mij la ájnnasamos ietjas iellemin.
Dájna bargadijn galggi oahppe máhtov låpptit Sáme birra ja reflektierit majt merkaj liehket oassen Sámes ja gåktu ietja dåbddi gulluji dán bájke iesjgeŋga vidjurijda.
Dát rájddo l fágajgasskasasj tiemá birra mij guosská demokratijjaj ja guojmmeviesátvuohtaj. 2.dáse maŋnela galggá oahppe ájádallat manen ulmutjijn la iesjgeŋgalágásj vuojnno ja manen iesjgeŋgaláhkáj válljiji. Dán rájdon gávna geldulasj dahkamusájt tiemá birra.
Dánna gávna labajt ja dahkamusájt majt máhttá skåvllåjage álgon adnet ja aj skåvllåjagev miehtáj. Vuostasj lában oadtju oahppe máhttelisvuodav subtsastit gåktu giesse l læhkám ja juogadit sijá sávadusájt boahtte skåvllåjage hárráj. Dát labba doajmmá buoragit oassálasstemij ja suohtas «icebreaker» álgon ådå skåvllåjages. Dahkamuslaban bessi oahppe divtajt ja subttsasijt tjállet ja sárggot. Maŋemus laban li klássanjuolgadusá guovdátjin. Labba la hiebadum mánájskåvllåoahppijda, valla huoman máhtti oahppe alep dáses aj dáv tjadádit.
Tiebmá galggá viehkken dádjadit gåktu iehtjádij siegen doajmmá, aj digitála láhkáj, vájkkut relasjåvnåjda ja gullevasjvuohtaj la aj oassen fága máhtudagás. Tiebmá galggá vájkkudit jut oahppe máhtti buoragit válljit iellemin ja giehtadallat hásstalusájt ma li tjanádum seksualitiehttaj, persåvnålasj ruhtadilláj, gárevselgajda, ålgoduvvamij ja digitála ulmutjahttemij. Tiebmá galggá aj hábbmit dádjadusáv, vieledimev ja gierddisvuodav moattebelakvuohtaj, iehtjádij árvojda ja iellemválljimijda, ja vaddet perspektijvajt dasi mij buorre iellem máhttá liehket. Oahppe galggi máhttet identifisierit suorgijt gånnå ulmusjárvvo ájteduvvá, duola degu ulmusjoasestime ja dálásj ájge oarjjevuoda aktijvuodan, ja vuosedit dåjmajda ma ulmutjij vuododárbojt várajda válldi. Álmmukvarresvuohtaj la viek ájnas ahte sebrudahka dilev láhtjá váj juohkka aktugasj bæssá buoragit válljit ietjas varresvuoda hárráj. Bierggim merkaj buktet dádjadit ja vájkkudit faktåvråjt ma rijbbamij vájkkudi. Tiebmá galggá viehkken váj oahppe oahppi giehtadallat miehtebiekkajt ja vuosstemannamijt giehtadallat, ja persåvnålasj ja praktihkalasj tjuolmajt buoremus láhkáj.
Dát la basádislabba juohkka skåvllåbæjvváj javllamánon. Juohkka biejve gávna udnásj basádisrijmov, udnásj imájdallamtiemáv ja duodden aj oajvvadusájt basádisdåjmajda. Gávna duola degu javllalávllagijt, filmatjijt, árvvalimdahkamusájt ja sjuggelis dåjmajt. Degu ietjá labbajn máhtá sirddet ja vuorodit lávkijt åhpadime hiebadibmáj ja dijá basádisbåddåj.
MÅN OAVDDUHAV la rájddo arvusmahtedum nysgjerrigpervuoges mij buoragit hiehpá åhpadibmáj skåvlån ja fáhkaådåstibmáj. Rájddo l dagádum dan láhkáj váj besa oavdduhit ja ájádallat mánájperspektijvan ja arvusmahttet aktijvalattjat oassálastátjit ja tjiegŋalappo åhpatjit. Ulmme l oahppijda åhpadit buojkuldagájt ja åtsådallamijt, mij maŋŋela boahtá ávkken åhpadimen duon dán fágan.
Dát la rájddo daj gávtse sáme jábij birra. Dáj lábbaj gæhttjalip oahppijda vaddet dádjadusáv makkir jábe miján li, gåktu da juogeduvvi ja ma li daj dåbddomerka.
Tiebmáj «Aktan liehket» gullu rádnastallam, givsedibme, morálalasj dáse, næhttajiermme ja vahágahttem. Lab:a sisano li muhtem juore ja ja gatjálvisa ma maŋenagi gássjelabbo sjaddi. Oahppe hásstaluvvi gielalattjat, duodden ietjasij ja nuppij dagojs. Sebrudahttem ja identitiehtta li guovdásjmoallánagá. Rájdduj gulluji moadda lab:a ma vijdedi nubbe nuppev, valla máhtti aj ájnegattjat aneduvvat. Åhpadibmáj la klássaságastallam buorre vædtsak. Ájnas la biedjat buorre ájgev oahppij vásstádusájda, vaj bessi imájdallat, ájádallat ja ájádusájt vijdedit. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.
Åhpadibme seksualitiehta birra galggá gárvedit mánájt ja nuorajt iejvvitjit duov dáv sosiála ja seksuála vidjurav buorre láhkáj. La ållessjattugij åvdåsvásstádus mánájt suodjalit. Dav nagátjit vierttiji ållessjattuga buktet jasskis rámmajt, vaj máná duossti ságastit råhtsatjime birra. Akta vuohke dav dahkat la jus duoddista tiemáv seksualitiehtta åhpadibmáj ja vattá oahppijt máhttelisvuodav ájádallat ja jæsskot. Ságastit råhtsatjime birra la oassen ållidimes mánáj rievtesvuodav suodjalibmáj. Máhttá gåhtjoduvvat Muv identitiehtta, Muv dávvergissto jali Muv gijssá.
Oahppe galggi bargo tjadá åvddånahttet máhtudagáv guoddelis åvddånimes vaj máhtti válldet vásstediddje válljimusájt ja etalattjat ja diedalattjat birrasa gáktuj dåmadit. Oahppe galggi dádjadit juohkkahattja dåmadimen ja válljimin le merkadus. Tiemán li tjuolma ma gulluji birrasij ja dálkádahkaj, hæjosvuohtaj ja ressursajuohkemij, rijdoj birra, varresvuoda, dássádusá, demografijja ja åhpadusá birra. Máhtudahka aktijvuoda birra luondo ja sebrudagá gaskan, gåktu ulmutja dálkádagáv ja birrasav vájkudi, ja gåktu viessomvidjura, viessomvuohke ja demografijja li aktij tjanádum, le aj oassen dádjadusá åvddånimen. Gåktu luonndo dádjaduvvá ja háldaduvvá Sámen dálla ja åvdepájge, le oassen dássta. Oahppe galggi oahppat aktijvuoda birra guoddelis åvddånime iesjgeŋga åsij gaskan.
Dánna gávna ressursajt majt máhtá adnet gå galga tjadádit guoddelis åvddånime birra.
Åhpadimgárvvidus 3.-4. dássáj, gånnå oahppe galggi aktisattjat åtsådallat tjátjev ressurssan ednamin. Rájdon li gålmmå lába ma gulluji aktan, valla máhttá aj avtav ájgen tjadádit.
Dán ressursa ulmme l åvddånahttet oahppij dádjadusáv juhtusa li iesjguhtiklágátja ja máhtti klassifiseriduvvat. De la ájnas dåbddåt moallánagájt nálle, juhtusa tjavelkdávtij, juhtusa tjavelkdávte dagi, ja duodden aj moallánahka iellemjålådibme. Ájnas la moallánagájt dåbddåt gå galga tjiegŋalap dádjadusáv åmastit maŋep dásijn. Dádjadus dan gáktuj mij biologijjalasj valljudahka la, ja majt mij hæhttup dahkat gå galggap bisodit valljudagáv.
Åhpadimgárvvidus 3.-4. dássáj, gånnå oahppe galggi aktisattjat åtsådallat tjátjev ressurssan ednamin. Rájdon li gålmmå lába ma gulluji aktan, valla máhttá aj avtav ájgen tjadádit.
Rájdon “MUV LAHKABIRÁS” la fágajgasskasasj oahppamressurssa dárogielan, luonndofágan ja sebrudakfágan. Oahppopládna javllá oahppe galggi liehket njunjága ja aktijvalattjat máhtudagáv åhtsåt, sihke klássalanján ja klássalanjá ålgusbielen.
Mij årrop rijkan gånnå dálvijt la ållo muohta. Muohta le moallánahka moattelágásj nammadusáj mij boahtá dassta makkir hámen muohta le. Sámijn li ållo moallánagá muohttaga birra. Mij guoradallap fenomienav lagábut ja tjadádip duov dáv gæhttjaladdambargov.
Rájddo juojga, juojga histåvrå ja udnásj vidjurij birra. Oahppe oadtju guhtik juojggamgirjátjav gånnå vehi juojggama birra oahppi.
